Mida oodata? 

Harjutusi tehakse ilma muusikata ning tähelepanu keskmes on liigutuste ja hingamise kooskõla. See ongi vinyasa süsteem, mis muudab Ashtanga jooga ainulaadseks. 

Harjutuste tegemisel on mitu eri tasandit. Alguses puututakse kokku eelkõige füüsilise poolega. Harjutusi tehes higistatakse, muututakse tugevamaks ja keha muutub palju painduvamaks. Joogaga tegelema hakkamiseks ei ole vaja teha mingeid ettevalmistusi - ei venitada, kaalus alla võtta ega muud. Harjutamise käigus juhtub kõik automaatselt. Järgmisel päeval pärast trenni võivad lihased tunduda pisut kanged, kuid see on täiesti tavaline ja läheb üle.

Kui jätkate regulaarselt joogaga tegelemist, õpite paremini hingama ning hakkate kontrollima oma tundemeelt; paraneb teie keskendumisvõime ja meel muutub rahulikumaks. Kui see kõik toimub, võib juhtuda, et märkate, kui palju müra oli teie meeles varem. :)

Keha ja meele kaudu vaimu juurde. Kuigi Ashtanga jooga on kehaline tegevus, mõjutab ta väga kõvasti ka teie meelt. Kui hakkate „kontrollima“ oma meelt ja õpite teda vaigistama, avaneb jooga vaimne külg. Vaimne ei tähenda religioosset. Inimesed võivad tegeleda jooga kui kehalise, vaimse ja hingelise tegevusega olenemata sellest, kas nad järgivad mõnda religiooni või mitte. Jooga vaimne aspekt tähendab ühenduse leidmist oma teadvusega, sellega, mis jääb väljapoole keha ja meelt.

Parim moodus jooga olemuse mõistmiseks on sellega ise tegeleda.  Võime ju joogast rääkida ja seda analüüsida, kuid see ei tähenda suurt midagi. Loeb vaid igaühe isiklik kogemus. Ashtanga joogaga võib tegeleda igaüks olenemata sellistest ebaolulistest parameetritest nagu see, kui painduv või kerest kange, suur või väike keegi on. Joogas tegeleme muuga kui välisega ega anna hinnanguid. Me lihtsalt hingame sisse ja hingame välja ja naudime liikumist. 

Ashtanga jooga meetod

Ashtanga Vinyasa jooga on Hatha jooga dünaamiline vorm, mida õpetas Sri K. Pattabhi Jois ehk Guruji Indias Mysore’is asuvas Ashtanga jooga teaduslikus instituudis.

Selle lähenemise eripära seisneb eri asendite ehk asanate ühendamises vinyasa süsteemiga. Vinyasa tähendab hingamise ja liigutuste sünkroniseerimist. Selline tegevus tõstab kehatemperatuuri; lihased ja siseorganid puhastuvad ning jääkained väljuvad kehast. Selle tulemusena paraneb vereringe, suureneb painduvus; keha muutub tugevamaks ning meel rahulikuks ja keskendunuks. Pideva harjutamisega suureneb teadlikkus omaenda kehast, meelest ja vaimust. 

Ashtanga joogal on kolm eri astet. Esimest harjutuste seeriat nimetatakse Yoga Chikitsa'ks. Yoga Chikitsa tähendab joogateraapiat. See harjutuste seeria puhastab keha ja muudab ta tervemaks. Ta viib keha tagasi tema loomulikku olekusse. Teist harjutuste seeriat Nadi Shodhana’ks. See harjutuste seeria puhastab keha energiakanalid (nadid) ja laseb elujõul (prana) kehas vabalt ringi liikuda. Kolmanda harjutuste seeria nimi on Sthira Bhagah Samapta ja see koosneb omakorda neljast eraldi harjutuste jadast (edasijõudnud A, B, C ja D).  Edasijõudnud harjutustes on ühendatud jõud ja graatsia ning need eeldavad väga head painduvust ja alandlikku meelt.

Ashtanga joogaga tegelemine võib muuta kogu elu.  Peamine on sealjuures korrapärane harjutamine ja kannatlikkus. Kiiresti ei juhtu mitte midagi, aga kui teha samu asju üha uuesti ja uuesti, siis pikema ajal jooksul võib märgata, et toimunud on väga suured muutused. Ashtanga jooga on väga lihtne. Nagu Guruji on öelnud:  “99% praktikat, 1% teooriat” ehk “Harjutage, harjutage, harjutage ja kõik õnnestub!”

Esimene seeria 

Ashtanga Vinyasa jooga esimene etapp on esimene harjutuste seeria ehk Yoga Chikitsa. Esimese harjutuste seeria eesmärk on puhastada oma keha ja muuta ta uuesti sirgeks. See, kuidas me elame, mida mõtleme ja teeme, on muutnud meie kehad kangeks, ilma et nad oleksid ilmtingimata tugevad. Tehes algust ashtanga-joogaga, tuleb olla alandlik ja austada oma keha. Esimene harjutuste seeria on väga raske ning keegi ei peaks püüdma kohe alguses kõike ära teha. Oma keha austamine tähendab, et paneme tähele, mida keha meile ütleb. Kui keha on pisut kange, siis sellel hetkel see nii ongi.  Kui kannatlikult ja distsiplineeritult edasi harjutada, siis varem või hiljem muutubki keha painduvamaks.

Alguses tundub harjutuste tegemine füüsiliselt üsna raske ja tähelepanu keskmes ongi füüsiline külg. Kui keha on juba pisut lahti läinud ja olete muutunud piisavalt tugevaks, omandab harjutuste tegemine sügavama mõtte. Sügavus tuleneb järgmise kolme olulise põhimõtte rakendamisest: 1) mula bandha & uddiyana bandha (juurelukk ja kõhulihaste lukk), 2) Ujjayi-hingamine (nn joogahingamine) ja 3) Drishti (pilgu suunamine). Kui õpite harjutusi tehes neid põhimõtteid kasutama, muutub meel rahulikuks ja keskendunuks. See omakorda kajastub ka teie igapäevaelus, vähendades stressi ja närvilisust. 

Nende põhimõtete täpsema tähenduse ja nende kasutamisega saate tutvuda meie igakuistel workshopidel. 

Enne kui hakkate omal käel harjutusi tegema, on soovitav neid kõigepealt õpetaja juhendamisel proovida. Võite alustada mõnest meie workshopist ja ühineda siis just selle meie rühmaga, mis sobib teile kõige paremini.